Kastmine

Suve üheks suurimaks probleemiks muruniitmise kõrval aias on kastmine. Mitte ainult peenrad, vaid ka kevadel istutatud iluaia puud-põõsad ning muru janunevad vee järele. Claberi tootevalikust leiate suurel hulgal voolikupoole, voolikuliitmikke, kastmispüstoleid ja pihusteid, mis teevad mugavaks käsitsi kastmise. Lisaks on Claberil välja pakkuda mitu erinevat kastmislahendust suurematele pindadele.

Kastmise erinevad võimalused

Käsitsi kastmiseks on vaja voolikut, liitmikke ning kastmispüstolit. Voolikuvalikul tuleb arvestada lisaks voolikukvaliteedile ka vooliku läbimõõduga. Mida pikem trass ja mida rohkem on vaja vett edasi kanda, seda jämedama läbimõõduga peaks voolik olema. Kastmispüstolite valik on Claberil väga suur, enda jaoks sobiva püstoli saate valida selle funktsioonide ning ergonoomilisuse järgi. Claberi tootevalikus on olemas väga lihtsad ühe joalised kastmispüstolid ning ka ergonoomilised kuni 4-joaga kastmispüstolid. Ühtlasi on olemas erinevaid kastmispüstolikomplekte, kus on olemas ka vajaminevad voolikuliitmikud. Vihmutiga kastmine säästab aega ja vett. Vihmutite valik Claberil on lai. Kõige lihtsamad on http://akvedukteesti.ee/e-pood/vihmutid/ringihmutid/claber-ringvihmuti-idrojet-2000-113m2

pöörlevad- ja pihustusvihmutid, mis sobivad suurepäraselt väikese ja keskmise aia kastmiseks. Pöörlevate- ja pihustusvihmutite kastmisala on enamuses ringikujuline.

Lisaks on olemas ruutvihmutid, mille kastmisala nagu nimigi ütleb on ruudukujuline.

Veel on olemas sektorvihmutid, Nende kastmisala on ringikujuline aga on võimalik määrata kui suurt ala, sektorit nad ringist kastavad.

Kõikidel Claberi vihmutite pakenditel on peal kastmisala suurus ruutmeetrites, mida antud vihmuti suudab kasta, need andmed on teile suureks abiks vihmutite valikul. Optimaalne veesurve vihmutite jaoks on 2bari.

Taimed milledele ei sobi pealt kastmine, saab ideaalselt kastetud Ecodrop imbvooliku või Claberi tilkkastmistarvikutega. Nii imbvoolikut, kui ka tilkkastmissüsteemi saab kasutada ka kasvuhoones. Lisaks on võimalik tilkkastmissüsteemile juurde lisada taimer, mis aitab kastmise teha automaatseks. Claberil on olemas valmis tilkkastmiskomplektid, mille paigaldamine on tehtud võimalikult lihtsaks, et kõik tavakasutajad saaksid sellega hakkama.

Nõuandeid kastmiseks:

• Kasta pigem harvem, aga korraga rohkem!
  Kuna taimed saavad vett mullast juurtega, peab kastmisvesi jõudma juurteni. Kastes lühiajaliselt, niisutame ainult pealmist mullakihti ja vesi taime juurteni ei jõuagi.
  Väga vale on kasta märjaks taimed, aga jätta taimedealune muld kuivaks.
  Ka lühiajaline vihm ei suuda taimi korralikult kasta, sest juurte sügavusele mulda ei pruugi niiskus jõuda. Pigem aurustub see vähene vesi mullapinnalt üpris kiirelt, eriti kui päike käib kõrgelt. Üks viis mullaniiskust kontrollida on selline – torka nimetissõrm mulda, kui muld on sõrmesügavuselt veel kuiv, tuleb kastmist jätkata.
  Üks-kaks korda nädalas vähemalt sõrmesügavuselt läbikastetud pinnas on piisav muru, püsikute ja väiksemate ilupõõsaste jaoks. Suuremad puud vajavad sügavamat läbikastmist.
  Vesi imbub mulda kõige paremini siis, kui ta voolab väikese survega, aga pidevalt või kui vihmuti töötab nagu päris vihm – eelmised veepiisad peavad jõudma mulda imbuda enne, kui järgmine sahmakas kohale jõuab. Sellisel põhimõttel töötavad ruutvihmutid, kus vesi liigub poolkaares edasi-tagasi, samuti sektorvihmutid, mis töötavad ringsüsteemis ehk vihmuti on võimeline kastma sektoreid ringjoonest. Tööpiirkond 5 –360 kraadi.
• Ära kasta keskpäeval, kui päike kõige kuumem!
  Parim aeg kastmiseks on varahommik või õhtupoolik, sest siis on õhutemperatuur madalam ja kastmisvesi ei aurustu nii kiiresti. Taimede puhul, mis kipuvad kergelt seenhaigustesse haigestuma, ei ole hilisõhtune kastmine soovitav.
  Keskpäevases päikeses aurustub enamjagu katmisveest, samuti muutuvad taimedel olevad veepiisad justkui suurendusklaasideks ning taimedele ja murule võivad tekkida põletusplekid.
• Väldi ülekastmist!
  Enne kastma asumist proovi kontrollida mulla niiskust. Kui muld on sõrmesügavuselt niiske, pole tarvis kastmisega veel kiirustada. Liiga märg muld võib taimedele olla teinekord ohtlikum kui hetkeline kuivus. Liiga märg pinnas võib põhjustada taimedel haigusi ja isegi taimede lämbumist.
  Kõige rohkem on kuivaga hädas suurte lehtedega taimed, kõige paremini peavad kuumusele vastu suured puud ja põõsad, milledel on võimas laialiulatuv juurestik, kuid pikema põua püsides vajavad kastmist nemadki.
  Kastmise tiheduse määrab ka koduaia muld – mida liivasem, seda tihedamalt tuleks kasta, mida savikan seda vähesema kastmisvaevaga pääseme.